Mul ikka alati juhtub. Täna loengust tulles avastasin, et mul ei ole võtit. Ja kuna kedagi kodus ka ei olnud, siis ei teadnudki kohe mida teha. Helistan mina siis kõigepealt Patrycja'le... Ei vasta.. Natukese aja pärast tuleb sõnum, et tal on loengud ja vähemalt tund aega läheb tal veel aega enne kui koju tuleb. Nii... Saadan siis Silviale sõnumi, et kaua neil Emiliaga loeng kestab. Ning vastuseks saan, et ka neil läheb veel tund aega. Ja kuna meil on kool 5 minuti kaugusel kodust, siis miks ma küll kooli võtme järgi ei läinud? Aga asi on selles, et ma olin just poes käinud ja söögitavaari ostnud. Kott oli toitu täis + veel 3 kilone kartulikott. Kus ma siis lähen oma kartulikotiga kooli! Istusin siis maja ette maha koos oma kartulitega ja mõtlesin, et mis seal ikka, ootan siis tund aega. Järsku tuli meelde, et meil maja ees mingi baari või kohviku sarnane koht, kus tavaliselt eriti inimesi ei käi (sealsed vanad onukesed meil ammused sõbrad :D). Aga minu rikkaliku fantaasia juures ei mõelnud ma mitte seda tunnikest seal veeta, vaid hoopis turgatas mul pähe, et miks mitte jätta oma kartulikott sinna ja käia koolis võtmete järel :D hahha Niii.. Kappan siis kartulid näpus kohviku poole, eeldades, et seal inimesi ei ole. Peaaegu ukseni jõudes saan aga üllatuse osaliseks. Just nüüd kui oleks vaja, et kedagi seal ei oleks, on seal inimsed. Mhhh... Vaatan siis ringi ja märkan väikest elektroonika poodi. Lähen siis sisse ja küsisin oma imelises hispaania keeles: "Kas ma võin oma kartulid siia jätta?" Jaaa, just nii ma küsisingi :D Tüüp alguses pööritas küll veits silmi, aga siiski lubas. JEEIIII. Niisiis käisin koolis võtmete järel ja korjasin oma kartulid ka elektrooniapoest üles ning sain lõppude lõpuks koju.
Üle-eelmise nädalavahetuse veetsime kõik koos hispaanlastega mägedes. Kuna Alvaro onul on Fuenteheridos'es korter, mida keegi hetkel ei kasuta, siis saime terve nädalavahetuse seal veeta. Igastahes seal lähedal on linn nimega Aracena, mis on väga väike, aga tohutult ilus. Ja seal on nii palju kohti, mida külastada: gruta de las maravillas, kirik ja samuti rio tinto on seal lähedal. Igastahes kirik oli mäe otsas ja see vaade, mis sealt avanes oli lihtsalt niivõrd ilus, et mul vist sõitis katus ära veits. Või siis on mul eluaeg kruvid veits logisenud, sest nagu alati on mul ju vaja igale poole ronida ja midagi tobedat teha. Niisiis oli mul seal vaja ronida varemete otsa ja hüpates pilti teha. Hüpe oli võimas. Aga maandumine mitte. Kuigi ma hüppasin vähem kui meetri kõrguselt, siis maandusin ma täistallaga oma jala peale ja põrutasin selle nii kõvasti ära, et olen nüüd lombakas. Rohkem kui nädal on sellest möödas ja paremaks ei ole läinud. Mõni päev nagu on parem, aga täna otsustasin, et pean ikka arsti juurde minema. Kuigi olen selles suhtes üsna skeptiline, sest Emilial oli sarnane olukord ja ta käis arsti juures. Igastahes oli arst talle soovitanud, et ole hea tüdruk ja kui sa tahad, et su jalg korda saaks, siis ära rohkem hüppa. NO MIS SEAL ENAM ÖELDA, ET ÄRA ENAM HÜPPA. KÕIK ON JUBA HÜPATUD!
La Gruta de las Maravillas oli maa-alune koobas, mis avastati 19. sajandi lõpus ning alates 1914. aastast on see olnud avatud turistidele külastamiseks. Pilti seal teha ei lubatud. Aga kuna reeglid on rikkumiseks, siis üritasin ikkagi. Aga noh minu kakaduu digikaga ei olnud seal võimalik pilti teha. Ja tädile, kes meile seal ekskursiooni tegi, vist ka see väga ei meeldinud. Kisas nagu segane! Jube kõva ja kile hääl oli tal ikka! Suurema kasumi teenimiseks oli koopas fotograaf, kes tegi sinust ühe pildi ning hiljem 8 euri selle eest nõudis. My ass! Annan ma jah neile 8 euri mingi lolli pildi eest, kus mul välgusähvatusest silmad kõõrdis on.
Enne mägedes käimist oli meil veel üks tore nädalavahetus. Nimelt käisime Córdoba's ja Granada's. Córdobas olime küll ainult paar tundi, aga Granadas mitu päeva. Ja no mina ei tea kuidas see küll võimalik on Hispaanias, aga vahet pole kas on väike või suur linn, kõik linnad on imeilusad. Granada oli tohutult ilus. Kui keegi mõtleb reisida Andaluusiasse, siis kindlasti peaks minema Granadasse. Alhambra on lihtsalt kirjeldamatult ilus. No ei ole lihtsalt sõnu selle jaoks ja mitte ükski pilt ka ei suuda kõike seda kaunidust välja tuua. Alhambra on palee, mis ehitati 10. sajandil. Hostel, kus me peatusime oli pm Alhambra külje all. Meil oli hostelis, aga parim tuba. Nagu mingi sviit. Asusime kõige kõrgemal ja meil oli suur aken vaatega Alhambrale. Ja kuna Alhambra asub mäe otsas, siis oli õhtul vaatepilt sellele imeilus. Teised oli 8-10kesi toas, kus olid narivoodid üksteise otsas ja erilist liikumisruumi ei olnud. Niiet vahepeal ikka veab ka!
Olime Granadas 2 päeva ja igal õhtul oli meil seal ka loomulikult pidu. Aga kuna see reis oli korraldatud ESN-i poolt, siis seekord oli Granadasse tulnud ka teiste linnade erasmuslased: Madrid, Barcelona, Murcia, Malaga ja vist veel mingi linn. Igastahes oli seal kokku üle viiesaja erasmuslase. Esimesel õhtul oli meil stiilipidu: NOHIKUD. Ülimalt lõbus, kõik riietusid vastavalt ja väga vinge oli. Teisel õhtul oli galapidu ehk siis pidime lihtsalt ilusti riides olema. Klubi, kus käisime oli kahekordne ja ülimalt suur. No tõesti seda oleks võinud mõne suure kontserdisaaliga kõrvutada.
Ilmaga meil sellel reisil aga ei vedanud, sest pm kogu aeg sadas. Ja no kui sa vihmavarju all oled, siis ei ole väga võimalik midagi näga. Ja külm oli kaa! Viimane päev oli vähemalt päikseline :)
Nädalavahetusel plaanime Gibraltarit külastada ja ka Tarifat, mis on Hispaania kõige lõunapoolsem punkt ning võib-olla ka hüppame ka Cadiz'ist läbi. Ning paari nädala pärast läheme nädalavahetuseks Lissaboni!!! JEEEE
Pilte lisan kunagi hiljem, kui saan Aracena pildid meie hispaania compañerodelt kätte.
Tsauuu-Pläuuu
