Päkapikud!!

Eile käisid mul päkapikud, Hispaania päkapikud!!! Tõid mulle shoksi ja puuvilju!!
Niiiii armas üllatus!!

Silvia mängis päkapikke ja ma peaaegu et rikkusin ta üllatuse ära, sest ta tahtis õhtul poodi minna. Ja siis ma mõtlesin, et niiiii tahaks šokolaadi, et lähen temaga kaasa. Tema muidugi, et ei ole vaja tulla kui sa ei viitsi, ma võin sulle selle šokolaadi tuua ja ta ikka päris kaua aega üritas mind veenda, et ma koju jääks.

Poodi minemiseks tõi ta vabanduseks, et tahab kodustele midagi jõuludeks osta. Ja ega ma ei olnud vist kõige teravam pliiats sellel hetkel, et aru ei saanud, et midagi on valesti, sest ta läheb koju alles paari nädala pärast ja seda mida ta pidi koju viima hakkasime tagasiteel ise nosima.

Mmmmm, ja see milka šokolaaaaaad oreoga!!!! Njommm, see on maailma parim. Loodetavasti on seda Eestis ka, sest see on ikka üüüüliheaaa. Kui siia tulin, võtsin päris palju Eesti shoksi kaasa ja kui see otsa sai mõtlesin, et nüüd pean vist laskma saata seda juurde, aga siis...... Siis avastasin MILKA OREOGA!!!

Oh dios mio, que rico!!!

Vabandused, vabandused, vabandused ja Gibraltar-Tarifa-Cadiz

Kuna ma olen saanud juba palju kaebusi, et ma oma blogi unarusse olen jätnud, siis otsustasin ennast kokku võtta ja pigista aega selle jaoks. Ma väga vabandan, et pole kaua aega kirjutanud, aga mul tõesti ei ole nii palju aega olnud, et blogida, sest mul võtab ühe postituse kirjutamine ikka päris palju aega.

Aga, mis ma siis vahepeal teinud olen...

Kunagi ammu-ammu (3 nädalat tagasi äkki?) tegime väikse Gibraltar - Tarifa - Cadiz tripi. Ja see oli ülikhuuul. Esiteks meil vedas ikka ilmaga kõvasti - päikselise ilmaga on kõik reisid ikka paremad. Kõigepealt läksime Gibraltarile ja ronisime seal Upper Rock'ile (ehk kõige kõrgemasse tippu). Ja kui ma ütlen, et ronisime, siis meie jaoks oli see tõesti ronimine, ikka väga raske oli üles saada.

Upper Rock

Nagu teada, siis Gibraltaril on ahvid. Saad neid väga lähedalt vaadata ja isegi katsuda kui julged. Ma alguses olin ikka väga julge, läksin ja paitasin kohe, aga seal peab ikka meeles pidama, et ega nad koduloomad ikka ei ole. Hiljem, kui nägin nende agressiivsust ja nahaalsust teiste inimeste peal veidi, ei olnud ma enam nii julge midagi. Soovitan soojalt sinna minne mitte midagi söödavat kaasa võtta. Üks meist ikka võttis ühe õuna kaasa ja ülevalt alla tulles (ahvid on seal kuskil keskel) otsustas, et sööb õuna ära. Ja kui me polnud veel ahvikeste juurde jõudnudki, nägime, et üks neist (üks kõige suurem) komberdab meie poole. Igastahes ei saanud meie arugi, et tema oli õuna lõhna juba tundnud ja asja uurima asunud. Kõnnime muudkui ahvi suunas ja räägime, et oiiii kui nunnu ja ma nii tahaks teda kaasa võtta ja Agata veel isegi ütles, et ta tahaks, et ahv tal õla peal oleks. Igastahes kui ahvike meie juurde jõudis krabas ta Bartekit vääääga agressiivselt jalast ja peaaegu hakkas juba hüppama, kui Bartek õuna minema viskas. Meie kõik neljakesi muidugi ümberringi kiljumas :D

Ja hiljem sai Agata unistus teoks. Mina seda muidugi ei näinud, aga kuulsin kiljumist, kuid kohale kimades oli see juba läbi. Igastahes oli ahvike otsustanud Agatat rõõmustada ja tema unistus teoks teha, kuigi koos väikeste viguritega. Nagu Agata oli soovinud, hüppas ahvike talle järsku õlale, aga muidgi Agata suurest ehmatusest hakkas kisama (ja mitte vaikselt :D), mispeale pärdik teda hammustas. Päris hirmutav, sest meie arvates võib nii haiguseid ka saada, aga kui küsisime sealsetelt töötajatelt, et kas peaks midagi tegema nüüd, et haigust ei saaks, siis vastati meile selle peale, et nüüd ei ole enam midagi teha, kui ainult oodata. Ja, et kui Agata hakkab nüüd ahvi moodi käituma (ennast sügama või täisid otsima), siis on jama.

ISSSSAND, ma enne ei mõelnudki, et ahvidel on täid ja kirbud, mida nad üksteiselt otsisid!!!!! Appppiii, mul nüüd paanika, ma ju nägin, et nad seda teevad. Kolm nädalat on möödas sellest, loodetavasti need elukad ei peida ennast kuskil...

Edasi läksime Tarifale, mis on Hispaania kõige lõunapoolsem punkt. Alguses arvasime, et seal ei ole midagi erilist. Et pärast saame lihtsalt öelda, et oleme ka Hispaania kõige lõunapoolsemas punktis käinud. Aga tegelikult sai seal näha korraga nii Vahemerd kui ka Atlandi ookeanit, mis on ikka väääga erinevad. Ja nii neid korraga näha oli päris põnev. Vahemeri oli rahulik, helesinine ja ilus nagu alati, kuid seevastu ookeanil olid lohesurfarid surfamas, lained möllamas nii, et tahagi tulles olime märjad ja liivased (Vahemerd ja ookeani eraldas kai, mida mööda saime minna kõige lõunapoolsemasse punkti). Ja ausalt kodus hiljem riideid vahetades oleks saanud sellest liivast isegi äkki väikese liivakasti teha :D

 

Atlandi ookean

Vahemeri

Paremal on Atlandi ookean ja vasakul Vahemeri

Enne Cadiz'i minekut käisime tapasid söömas! Mmmm, neid hakkan küll tagasi tulles igatsema. Aga Cadiz, ei olnud minu arvates midagi erilist. Ilus nagu kõik linnad siin, aga mitte midagi erilist mille pärast sinna tagasi minna.

Agata ahvistumas :D

Mõni teine päev kirjutan ka meie Lissaboni reisist :)

Aaa ja muidu kas te teadsite, et Gibraltar kuulub Suurbritanniale? Mina igastahes seda varem ei teadnud.

Vale, venga, hasta luego!!!

Õnnetusehunnik!

Mul ikka alati juhtub. Täna loengust tulles avastasin, et mul ei ole võtit. Ja kuna kedagi kodus ka ei olnud, siis ei teadnudki kohe mida teha. Helistan mina siis kõigepealt Patrycja'le... Ei vasta.. Natukese aja pärast tuleb sõnum, et tal on loengud ja vähemalt tund aega läheb tal veel aega enne kui koju tuleb. Nii... Saadan siis Silviale sõnumi, et kaua neil Emiliaga loeng kestab. Ning vastuseks saan, et ka neil läheb veel tund aega. Ja kuna meil on kool 5 minuti kaugusel kodust, siis miks ma küll kooli võtme järgi ei läinud? Aga asi on selles, et ma olin just poes käinud ja söögitavaari ostnud. Kott oli toitu täis + veel 3 kilone kartulikott. Kus ma siis lähen oma kartulikotiga kooli! Istusin siis maja ette maha koos oma kartulitega ja mõtlesin, et mis seal ikka, ootan siis tund aega. Järsku tuli meelde, et meil maja ees mingi baari või kohviku sarnane koht, kus tavaliselt eriti inimesi ei käi (sealsed vanad onukesed meil ammused sõbrad :D). Aga minu rikkaliku fantaasia juures ei mõelnud ma mitte seda tunnikest seal veeta, vaid hoopis turgatas mul pähe, et miks mitte jätta oma kartulikott sinna ja käia koolis võtmete järel :D hahha  Niii.. Kappan siis kartulid näpus kohviku poole, eeldades, et seal inimesi ei ole. Peaaegu ukseni jõudes saan aga üllatuse osaliseks. Just nüüd kui oleks vaja, et kedagi seal ei oleks, on seal inimsed. Mhhh... Vaatan siis ringi ja märkan väikest elektroonika poodi. Lähen siis sisse ja küsisin oma imelises hispaania keeles: "Kas ma võin oma kartulid siia jätta?" Jaaa, just nii ma küsisingi :D Tüüp alguses pööritas küll veits silmi, aga siiski lubas. JEEIIII. Niisiis käisin koolis võtmete järel ja korjasin oma kartulid ka elektrooniapoest üles ning sain lõppude lõpuks koju.

Üle-eelmise nädalavahetuse veetsime kõik koos hispaanlastega mägedes. Kuna Alvaro onul on Fuenteheridos'es korter, mida keegi hetkel ei kasuta, siis saime terve nädalavahetuse seal veeta. Igastahes seal lähedal on linn nimega Aracena, mis on väga väike, aga tohutult ilus. Ja seal on nii palju kohti, mida külastada: gruta de las maravillas, kirik ja samuti rio tinto on seal lähedal. Igastahes kirik oli mäe otsas ja see vaade, mis sealt avanes oli lihtsalt niivõrd ilus, et mul vist sõitis katus ära veits. Või siis on mul eluaeg kruvid veits logisenud, sest nagu alati on mul ju vaja igale poole ronida ja midagi tobedat teha. Niisiis oli mul seal vaja ronida varemete otsa ja hüpates pilti teha. Hüpe oli võimas. Aga maandumine mitte. Kuigi ma hüppasin vähem kui meetri kõrguselt, siis maandusin ma täistallaga oma jala peale ja põrutasin selle nii kõvasti ära, et olen nüüd lombakas. Rohkem kui nädal on sellest möödas ja paremaks ei ole läinud. Mõni päev nagu on parem, aga täna otsustasin, et pean ikka arsti juurde minema. Kuigi olen selles suhtes üsna skeptiline, sest Emilial oli sarnane olukord ja ta käis arsti juures. Igastahes oli arst talle soovitanud, et ole hea tüdruk ja kui sa tahad, et su jalg korda saaks, siis ära rohkem hüppa. NO MIS SEAL ENAM ÖELDA, ET ÄRA ENAM HÜPPA. KÕIK ON JUBA HÜPATUD!

La Gruta de las Maravillas oli maa-alune koobas, mis avastati 19. sajandi lõpus ning alates 1914. aastast on see olnud avatud turistidele külastamiseks. Pilti seal teha ei lubatud. Aga kuna reeglid on rikkumiseks, siis üritasin ikkagi. Aga noh minu kakaduu digikaga ei olnud seal võimalik pilti teha. Ja tädile, kes meile seal ekskursiooni tegi, vist ka see väga ei meeldinud. Kisas nagu segane! Jube kõva ja kile hääl oli tal ikka! Suurema kasumi teenimiseks oli koopas fotograaf, kes tegi sinust ühe pildi ning hiljem 8 euri selle eest nõudis.     My ass! Annan ma jah neile 8 euri mingi lolli pildi eest, kus mul välgusähvatusest silmad kõõrdis on.

Enne mägedes käimist oli meil veel üks tore nädalavahetus. Nimelt käisime Córdoba's ja Granada's. Córdobas olime küll ainult paar tundi, aga Granadas mitu päeva. Ja no mina ei tea kuidas see küll võimalik on Hispaanias, aga vahet pole kas on väike või suur linn, kõik linnad on imeilusad. Granada oli tohutult ilus. Kui keegi mõtleb reisida Andaluusiasse, siis kindlasti peaks minema Granadasse. Alhambra on lihtsalt kirjeldamatult ilus. No ei ole lihtsalt sõnu selle jaoks ja mitte ükski pilt ka ei suuda kõike seda kaunidust välja tuua. Alhambra on palee, mis ehitati 10. sajandil. Hostel, kus me peatusime oli pm Alhambra külje all. Meil oli hostelis, aga parim tuba. Nagu mingi sviit. Asusime kõige kõrgemal ja meil oli suur aken vaatega Alhambrale. Ja kuna Alhambra asub mäe otsas, siis oli õhtul vaatepilt sellele imeilus. Teised oli 8-10kesi toas, kus olid narivoodid üksteise otsas ja erilist liikumisruumi ei olnud. Niiet vahepeal ikka veab ka!
Olime Granadas 2 päeva ja igal õhtul oli meil seal ka loomulikult pidu. Aga kuna see reis oli korraldatud ESN-i poolt, siis seekord oli Granadasse tulnud ka teiste linnade erasmuslased: Madrid, Barcelona, Murcia, Malaga ja vist veel mingi linn. Igastahes oli seal kokku üle viiesaja erasmuslase. Esimesel õhtul oli meil stiilipidu: NOHIKUD. Ülimalt lõbus, kõik riietusid vastavalt ja väga vinge oli. Teisel õhtul oli galapidu ehk siis pidime lihtsalt ilusti riides olema. Klubi, kus käisime oli kahekordne ja  ülimalt suur. No tõesti seda oleks võinud mõne suure kontserdisaaliga kõrvutada.

Ilmaga meil sellel reisil aga ei vedanud, sest pm kogu aeg sadas. Ja no kui sa vihmavarju all oled, siis ei ole väga võimalik midagi näga. Ja külm oli kaa! Viimane päev oli vähemalt päikseline :)

Nädalavahetusel plaanime Gibraltarit külastada ja ka Tarifat, mis on Hispaania kõige lõunapoolsem punkt ning võib-olla ka hüppame ka Cadiz'ist läbi. Ning paari nädala pärast läheme nädalavahetuseks Lissaboni!!! JEEEE

Pilte lisan kunagi hiljem, kui saan Aracena pildid meie hispaania compañerodelt kätte. 

Tsauuu-Pläuuu

Portugal!!

Kui ma eelnevalt kirjutasin, et toidupoes kaardiga makstes ei ole vaja dokumenti esitada, siis unustage see. Hispaanias on seadusega kehtestatud, et kaardiga makstes (kõigis poodides) tuleb esitada isikut tõendav dokument. Kui millegagi tõendada ei ole, et antud kaart sulle kuulub, siis võib juhtuda, et ei saagi oma ostu teha. Niiet ID-kaart peab mul kogu aeg kaasas olema.

Vahepeal on meil jälle nii palju toimunud, et ei mäletagi kõike. Aga laupäeval otsustasime, et teeme väikese reisi Portugali. Käisime väikestes linnades Portugali lõunarannikul: Vila Real de Santo Antonio, Tavira, Faro ja Albufeira. Käisime küll ainult ühe päeva, kuid see oli siiamaani kõige parem, mõnusam ja lõbusam reis üldse.

Vila Real

Vila Real

Paadike, millega saarele saime

Taviras läksime paadiga saarele (ilha de Tavira) ka. Seal oli jällegi üliilus.

Ilha de Tavira

Ilha de Tavira

Ilha de Tavira

Faro

 Albufeiras nägime tänaval kunstnikku, kes tegi imeilusaid 3D pilte. Selliseid pilte olen varem näinud küll ja ei olnud erilist vaimustust nendest, aga kui ma nägin kuidas neid tehakse... No me ikka tükk aega nautisime seda vaatepilti.

 Albufeira oli nendest linnadest kõige ilusam. Ranna äärde viis kitsas tänav, mis oli täis kohvikuid, restorane ja väikeseid poekesi. Ja rannalt avanev vaade linnale, lihtsalt imeilus. Kaljud ja valged ehitised meenutasid natuke Kreekat.

Albufeira

Albufeiras kogesin midagi uut ka. Esimest korda elus kohtasin tänaval narkodiilerit. Tuli juurde ja pakkus marijuanat. Hispaanias on marijuana kõnekeelseks väljendiks šokolaad ehk chocolate. Einohh tere tali näen ma tõesti välja nagu mingi narkar, kes oma doosi tänaval otsib..

Leidsime omale uue liiklusvahendi

 

Meie reisiseltskond

Portugali on meil plaan veel minna. Kindlasti tahan veel külastada Lissaboni. Niiet selliseid häid reisi tuleb veel küllaga. Ja noh selliste tegelastega ei saagi igav olla juu.. Pildil kaks meie naabrimeest Itaaliast (1. ja 3. tegelane) ja teised kaks tegelast on hispaanlased (nad olid eelmine aasta Poolas Erasmusega)

Järgmine nädal on uus reis. Seekord mitte küll omal käel, vaid esn'i korraldatud ja see juba mitmepäevane.


Byeee, nautige vihma!!!

Sevilla reis!

Vahepeal oli meil väike reis Sevillasse. Kuigi nagu ikka, juhtub mul alati midagi. Nii ka too päev. Nimelt otsustasid minu imearmad jalanõud poolel teel bussijaama katki minna. Kuid kuna aega väga ei olnud, siis pidin ikka väga kiire olema. Ja kuna nende jalanõudega oli võimatu liikuda, siis lidusin paljajalu koju tagasi. Hispaanlastel oli vist väga naljakas vaadata kuidas mingi blondiin hommikul vara paljajalu kuskile kiirustab, sest nii mõnigi jäi lausa seisma, et seda humoorikat vaatepilti näha.

Igastahes oli Sevillas tohutult ilus ning kindlasti külastan ma seda kunagi veel, sest ühe päevaga ei jõua kõike näha ju..

Torre del Oro
 

Plaza de España

Metropol Parasol

Catedral de Sevilla

El Real Alcázar de Sevilla

Niisiis kool on mul juba alanud, kuid päris kindel veel ei ole, mis ained ma täpselt võtan. Ja kuigi pärast esimest loengut mõtlesin, et siin õppimine saab olema ikka väga lihtne, kuna õppejõudu ei ilmunud lihtsalt loengusse, siis nüüdseks on minu arvamus muutunud. Ja kuna ma võtan ühe hispaaniakeelse kursuse ka, siis ei saa see olema sugugi nii lihtne.

Jaa nüüd siis minu tantsukursustest!!! OHHH KUIDAS MA SEDA ARMASTAN!!!!! Tõsiselt, oleks ma teadnud, et see niiiii lõbus on, oleks ma juba ammu seda teinud. See nädal õppisie bachata't ja järgmine nädal õpime salsat. Ma tean juba praegu, et Eestisse tagasi tulles jätkan ma tantsukursustega kohe kindlasti :)

PS! Esimesed viis pilti, mis ma lisasin on netist võetud..

Ciaooo !!