Holaaaa todooos!!!!

Ausalt, see blogimine ei ole ikka minu rida (või kuidas see ütlus nüüd oligi)! Ei ole mul aega ja viitsimist järjepidevalt oma tegemistest kirjutada. Ei tea kas asi on lihtsalt viitsimises või on tegemisi liiga palju, et ei jõua kõike kirja panna..

Aga nüüd siis, kes veel ei tea, siis pikendasin ma oma Erasmuslase aega 3 kuu võrra!!! HURRRAAAA!!! Ma olen niiiiii õnnelik, et saan siia jääda veel. Kuigi üüüülisuur igatsus on peal nüüd, inimeste, mitte Eesti (no tõesti ei igatse seda külma ilma seal)!!

Teisel semestril teen ma siin praktikat. Koolis ma ei käi, niiet vaba aega on suhteliselt palju, kuna praktika ainult 4 tundi päevas, niiet üldiselt pärast kella 14.00 olen ma vaba kui lind.. Praktika on mul muidu ühes turismi firmas, mis korraldab erinevaid ekskursioone nii looduslikesse kui ja ajaloolis-kultuurilistesse paikadesse. Mina teen seal paberitööd (nii palju kui seda on - ehk siis mitte eriti) ja saan ka ekskursioonidest osa võtta kui tahan. Kuigi seal jah palju tööd ei ole, siis vähemalt saan hispaania keelt praktiseerida iga päev, kuna ingliskeelt nad ei räägi.

Hakkasin nüüd ka flamencot õppima. Ja väääääga meeldib!! Paar nädalat tagasi käisin ka esimest korda professionaalset flamenco show'd vaatamas. Ja OIOIOIOIIIOIOI kui VÕRRATU see oli!!! Oskaks ise nii tantsida!!

Vahepeal mul aga mingeid suuri reisi olnud ei ole (väikseid küll, aga neid praeguseks liiga palju, et kõigist kirjutada, kui kunagi Eesti tulen, siis äkki  muljetan pikemalt). Kuis see ei tähenda, et neid ei tule!! Tulevad tulevad! Paari nädala pärast lähme korterikaaslasega seiklema Madridi, Toledosse ja Meridasse. Ja tõesti seiklema, sest ööbime me seal couchsurf'iga ja meil pole õrna aimugi mis transpordiga me lähme (arvatavasti teeme väikse hitch-hike'i). Võib-olla mõni teist mõtleb, et me oleme hullud, aga minu jaoks on see palju lõbusam kui perfektselt organiseeritud reis, kus ei ole mingeid üllatusi (olgu need siis head või halvad).

Jaaa, 30. aprillil lähen IBIIIIIIZALEEEEE!!!! WOOP WOOP
Veits kallis oli see reis, aga kui ma praegu sinna ei lähe, siis arvatavasti ei lähe ma sinna mitte kunagi...

Ciaooooo!

Imeline Hispaania!!!

Head kolmekuningapäeva tagant järgi!!! Ja head uut aastat!!!

See aasta olid mul siis Poola jõulud, mis on mõnes mõttes sarnane Eesti jõuludele, kuid samas väga erinev. Hispaania jõulud seevastu on veidike erinevad. Ja loomulikult oli see kõik minu jaoks ülimalt huvitav!

Võtsime Emiliaga jõulude ajal väikse reisi ette, mis oli väga väsitav, aga samas niiiiiii hea, sest nägime selle aja jooksul väga palju ja kohtusime ülitoredate inimestega. Pluss ilm oli kõik need 2 nädalat lihtsalt SUPER, kogu aeg umbes 23 kraadi ja kordagi ei sadanud!!

14. detsembri hommikul läksime juba Sevillasse, kuigi lennuk läks alles õhtul. Aga siiski otsustasime hommikul minna, et veelkord seda imelist linna näha. Ei tea kas oli ikka kõige parem mõte oma kompsudega seal ringi trallida. Mingil hetkel sai meil kõndimisest villand ja otsustasime osta õlut ja krõpse ning istuda pargis. Selle aja jooksul nägime me muidugi Erasmuslasi Huelvast, kes läksid Marokkosse ja üritasime vältida paari kiimas noorhärrat, kes meiega meeleheitlikult tutvust üritasid sobitada.

Tsauuu!!

Lõuna Sevillas

Minu lemmik koht Sevillas - Plaza de España

Kõigepealt läksime siis Valenciasse, kus tutvusime linnaga, läbisime personaalse salsakursuse ja kimasime öösel ratastega peole. Eestis võiks ka olla nö rattajaamad, kust saad rattaid rentida.

Valencias meeldis mulle kõige rohkem Ciudad de las Artes y las Ciencias, mis on nö kultuuri ja arhitektuuri linn Valencias. Seal olid erinevad modernsed ehitised - planetaarium, okeanaarium ja palju muud. Kuskile sisse me ei läinud, sest igal pool oli pilet ja mitte odav. Okeanaariumisse oleks tahtnud küll tegelikult sisse minna, aga selles osas loodan ma Merka peale. Kui ta Lissaboni Erasmuslaseks läheb, siis külastan ka Lissaboni okeanaariumi ära. Lissabonis käies kahjuks ma ei jõudnud sinna. Niiet Merks, kõik panused on sinu peal!! Lissaboni okeanaarium on muide üks maailma suurim!

L'Hemisfèric

El Palau de les Arts Reina Sofía

Kommi??

Valencias aga ööbisime Emilia sõprade juures, kes on seal Erasmusega. Olime seal 2 ööd ja edasi läksime Barcelonasse. Barcelonasse saime hispaanlastega (nagu Eestis on, et kui autos on kohti, siis pakutakse transporti), kellega kohtumine tõestas veelkord, et maailm on ikka väga väike. Läksime siis koos kahe hispaania tüdrukuga ja ühe poisiga, kes kõik olid olnud Erasmusega Poolas ja samas ülikoolis, kus Emilia õpib ja neil oli veel olnud koos mingid loengud ka (ise nad seda muidugi enne ei teadnud). Ja veel lisaks sellele oleksime me äärepealt koos nendega peole läinud Valencias, sest neil on ühised sõbrad Emilia sõpradega.

Valencia on muidu väga ilus linn, aga Barcelonaga ei anna ikka võrrelda. Ma armastan seda linna lihtsalt!!! Nagu inimesed seal ütlesid, siis on Barcelonas kõik olemas - kultuur, ööelu ja rand! Ja ka muidugi palju veidraid inimesi, mis ei ole sugugi halb asi, sest ilma nendeta ei oleks võib-olla nii lõbus tänaval kõndida.
Ohhhh ja arhitektuur Barcelonas on mu lemmik!!! Kõik need 3 päeva käisin ma seal ringi suu ammuli, üritades sisse ahmida kõike seda ilu mu ümber.

Avatud turul oli meil üks naljakas, aga samas tõsine situatsioon. Kõnnime meie ringi vaikselt ja järsku hakkab üks vanatädi meiega hispaania keeles õiendama, et MIDA TE TEETE??? HOIDKE OMA KOTID ENDA EES!!!!
Barcelona on teadagi ju kuulus taskuvaraste poolest. Aga see oli lihtsalt veits naljakas kuidas vanatädi lausa pahandas meiega :D

Meil ka siin päkapikud!!!

Barcelonas leidsime öömaja couchsurf'i näol. See väga hea viis leida öömaja reisides. Esiteks annab see võimaluse tutvuda uute ülitoredate inimestega, kes saavad sulle ka linna tudvustada või kui neil ei ole selleks aega, siis saab neilt vähemalt nõu, mida külastada. Ja kõigele lisaks säästab sellega ka raha. Kohe kindlasti palju parem kui hostelis ööbimine. Meie võõrustajateks olid 2 prantslast, kes elvad Barcelonas juba mitu aastat ja on võõrustanud üle saja inimese ja reisinud igal pool maailmas. Niiet saime kuulda palju reisimuljeid neilt, mis innustas mind kohe kindlasti rohkem reisima ja muutis minu maailmavaateid ja ka tulevikuplaane veidike..

Barcelonast edasi läksime Alicantesse, kus võtsime aja maha ja lihtsalt nautisime ja logelesime rannas

Proff läheb!!

Lõuna Alicantes

Kuna Emilial elab õde seal, siis olime Alicantes rohkem kui nädala ja ka jõulud veetsime seal. Seega nagu ma juba ütlesin olid mul Poola jõulud, mis oli väga uus ja huvitav minu jaoks. Poolas on vana traditsioon, et jõululaupäeval tehakse 12 rooga ning mitte ükski neist ei sisalda liha. Päris 12 rooga meil seal vist ei olnud aga 10 vist küll. Mõned road olid sarnased Eesti toidule. Näiteks heeringas hapukoorega ja midagi hapukapsa sarnast.

Minu lemmik oli uszka, mis on nö klimbisupp (mitte see rõve plöga nagu Eestis). Klimbid on aga täidetud seentega ja supivedelik on punapeedist. Alguses tundus kahtlane, aga välimus oli petlik. Väga maitsev oli!

Minu lemmik supp seal!

Ja jõululauale kaetakse koht "ootamatu külalise" jaoks. Kedagi ootamatut ei tule muidugi.

Samuti on Poolakad väga usklikud. Jõulude ajal käivad kõik kirikus ja mitte lihtsalt sellepärast, et nii on traditsiooniks, vaid see on neile ikka väga tähtis. Niisiis käisin ka mina nendega koos kirikus, Poola jumalateenistusel. Eesti jumalateenistusest oli seegi erinev. Kui Eestis kõik üldiselt istuvad vaikselt ja kuulavad, siis seal lugesin nad järgemööda kõik koos palveid ja põlvitasid, palvetasid veelkord ja soovisid üksteisele õnne ja tervist.

Huelvas seevastu kogunesid inimesed jõululaupäeval tänavale ja pidutsesid tänaval. Õhtul on muidugi õhtusöök koos perega, aga päeval pidutsetakse tänavatel. Ei tea kas ka mujal Hispaanias on nii, ei ole kindel, sest kui Emilia õele pilte näitasime rahvasummast Huelva tänavatel oli ta ikka väga üllatunud.
 Hispaanlaste jaoks on tähtsam kolmekuningapäev. Päev enne kolmekuningapäeva on siin suured pidustused tänavatel. 5 tundi kestev rongkäik läbi linna. Tõsiküll, see päev on rohkem laste jaoks, sest rongkäigu ajal loobivad 3 kuningat komme, kuid see ei takista ka täiskasvanuid kottidega komme korjamast. Ja tõsiselt inimesed läksid kottidega (mõni isegi kastiga) rongkäiku vaatama ja korjasid maast komme. Korjasin minagi veidike, kuid mitte palju, sest need tavalised lutsukommid (mis mulle üldse ei meeldi). Ei loobita seal šokolaadikomme nagu mõned arvasid :D

1. kuningas - Caspar

2. kuningas - Melchior

Vist kõige armsam väike tüdruk maailmas

3. kuningas - Balthasar

Ja 5. jaanuari öösel vastu 6. jaanuari pannakse kolmele kuningale veini ja kaamlitele vett, sest kuningad tulevad kaamlitega (veidike naljakas vist - ma ikka väga kõvasti naersin kui kuulsin seda :D). Ja järgmine päev leiavad lapsed oma kingitused kuuse alt (nagu jõulude ajalgi).

Aastavahetuse veetsime koos oma hispaania sõpradega. Aastavahetus on siin samuti väga tähtis, sest tuleb ikka tähistada uue aasta tulekut korralikult (nagu hispaanlased ise ütlevad)! Igastahes pidu algab juba päeval ja kestab umbes 8-ni õhtul. Siis lähevad kõik koju ja magavad paar tundi ning keskööl on perega õhtusöök ning pärast seda minnakse sõpradega peole. Ja kõik riietuvad väga uhkelt, mehed on kõik ülikondades.

Keskööl kui kell 00.00 lööb on Hispaanias traditsiooniks süüa 12 viinamarja. Ja iga sekund pead viinamarja ära sööma. Mina muidugi arvasin, et mis see siis ära ei ole 12 viinamarja. Topid järjest suhu ja ongi tehtud! Aga ei ole see nii lihtne midagi, viinamari tuleb ära süüa ja alla neelata. Meil oli aga nali keskööl kui üritasime seda kõike ise järgi teha. Panime televiisori siis käima ja ootasime. Järsku hakkas taustal kell lööma ja mina muidugi kisasin, et nüüd tuleb süüa. Ja no muidugi kui mul oli juba 5 viinamarja ära nositud hakkas alles see õige aeg, millal tuli viinamarjade söömist alustada. Ei tea kas see on hea või halb õnn, mis valel ajal söödud viinamarjadega kaasneb. Loodetavasti hea!
31.detsembri päeval lähevad kõik inimesed pubidesse, baaridesse. Üldiselt käiakse erinevates baarides, aga meie veetsime selle aja pm ühes kohas, Mantuas. Mantua on üks väike baar, kus tavaliselt ei ole väga palju rahvast, aga 31. oli see rahvast pungil. Seal on Huelvale iseloomulik vein (väga magus aga väääga hea), mida mujal Hispaanis ei ole ole. Ja seal meenus mulle jällegi miks ma niiiii väga Hispaaniat armastan. Inimesed laulsid ja tantsisid flamencot ja seda kõik koos, mitte nagu Eestis, et igaüks nõksutab põlve erinevas nurgas. Ma juba kujutan ette, kui ma tagasi Eestisse tulen olen ma vist nagu eksinud lammas.

Oehhh, nüüd ma olen küll kurb, kui mõtlen, et pean varsti Eestisse tagasi tulema :(

Päkapikud!!

Eile käisid mul päkapikud, Hispaania päkapikud!!! Tõid mulle shoksi ja puuvilju!!
Niiiii armas üllatus!!

Silvia mängis päkapikke ja ma peaaegu et rikkusin ta üllatuse ära, sest ta tahtis õhtul poodi minna. Ja siis ma mõtlesin, et niiiii tahaks šokolaadi, et lähen temaga kaasa. Tema muidugi, et ei ole vaja tulla kui sa ei viitsi, ma võin sulle selle šokolaadi tuua ja ta ikka päris kaua aega üritas mind veenda, et ma koju jääks.

Poodi minemiseks tõi ta vabanduseks, et tahab kodustele midagi jõuludeks osta. Ja ega ma ei olnud vist kõige teravam pliiats sellel hetkel, et aru ei saanud, et midagi on valesti, sest ta läheb koju alles paari nädala pärast ja seda mida ta pidi koju viima hakkasime tagasiteel ise nosima.

Mmmmm, ja see milka šokolaaaaaad oreoga!!!! Njommm, see on maailma parim. Loodetavasti on seda Eestis ka, sest see on ikka üüüüliheaaa. Kui siia tulin, võtsin päris palju Eesti shoksi kaasa ja kui see otsa sai mõtlesin, et nüüd pean vist laskma saata seda juurde, aga siis...... Siis avastasin MILKA OREOGA!!!

Oh dios mio, que rico!!!

Vabandused, vabandused, vabandused ja Gibraltar-Tarifa-Cadiz

Kuna ma olen saanud juba palju kaebusi, et ma oma blogi unarusse olen jätnud, siis otsustasin ennast kokku võtta ja pigista aega selle jaoks. Ma väga vabandan, et pole kaua aega kirjutanud, aga mul tõesti ei ole nii palju aega olnud, et blogida, sest mul võtab ühe postituse kirjutamine ikka päris palju aega.

Aga, mis ma siis vahepeal teinud olen...

Kunagi ammu-ammu (3 nädalat tagasi äkki?) tegime väikse Gibraltar - Tarifa - Cadiz tripi. Ja see oli ülikhuuul. Esiteks meil vedas ikka ilmaga kõvasti - päikselise ilmaga on kõik reisid ikka paremad. Kõigepealt läksime Gibraltarile ja ronisime seal Upper Rock'ile (ehk kõige kõrgemasse tippu). Ja kui ma ütlen, et ronisime, siis meie jaoks oli see tõesti ronimine, ikka väga raske oli üles saada.

Upper Rock

Nagu teada, siis Gibraltaril on ahvid. Saad neid väga lähedalt vaadata ja isegi katsuda kui julged. Ma alguses olin ikka väga julge, läksin ja paitasin kohe, aga seal peab ikka meeles pidama, et ega nad koduloomad ikka ei ole. Hiljem, kui nägin nende agressiivsust ja nahaalsust teiste inimeste peal veidi, ei olnud ma enam nii julge midagi. Soovitan soojalt sinna minne mitte midagi söödavat kaasa võtta. Üks meist ikka võttis ühe õuna kaasa ja ülevalt alla tulles (ahvid on seal kuskil keskel) otsustas, et sööb õuna ära. Ja kui me polnud veel ahvikeste juurde jõudnudki, nägime, et üks neist (üks kõige suurem) komberdab meie poole. Igastahes ei saanud meie arugi, et tema oli õuna lõhna juba tundnud ja asja uurima asunud. Kõnnime muudkui ahvi suunas ja räägime, et oiiii kui nunnu ja ma nii tahaks teda kaasa võtta ja Agata veel isegi ütles, et ta tahaks, et ahv tal õla peal oleks. Igastahes kui ahvike meie juurde jõudis krabas ta Bartekit vääääga agressiivselt jalast ja peaaegu hakkas juba hüppama, kui Bartek õuna minema viskas. Meie kõik neljakesi muidugi ümberringi kiljumas :D

Ja hiljem sai Agata unistus teoks. Mina seda muidugi ei näinud, aga kuulsin kiljumist, kuid kohale kimades oli see juba läbi. Igastahes oli ahvike otsustanud Agatat rõõmustada ja tema unistus teoks teha, kuigi koos väikeste viguritega. Nagu Agata oli soovinud, hüppas ahvike talle järsku õlale, aga muidgi Agata suurest ehmatusest hakkas kisama (ja mitte vaikselt :D), mispeale pärdik teda hammustas. Päris hirmutav, sest meie arvates võib nii haiguseid ka saada, aga kui küsisime sealsetelt töötajatelt, et kas peaks midagi tegema nüüd, et haigust ei saaks, siis vastati meile selle peale, et nüüd ei ole enam midagi teha, kui ainult oodata. Ja, et kui Agata hakkab nüüd ahvi moodi käituma (ennast sügama või täisid otsima), siis on jama.

ISSSSAND, ma enne ei mõelnudki, et ahvidel on täid ja kirbud, mida nad üksteiselt otsisid!!!!! Appppiii, mul nüüd paanika, ma ju nägin, et nad seda teevad. Kolm nädalat on möödas sellest, loodetavasti need elukad ei peida ennast kuskil...

Edasi läksime Tarifale, mis on Hispaania kõige lõunapoolsem punkt. Alguses arvasime, et seal ei ole midagi erilist. Et pärast saame lihtsalt öelda, et oleme ka Hispaania kõige lõunapoolsemas punktis käinud. Aga tegelikult sai seal näha korraga nii Vahemerd kui ka Atlandi ookeanit, mis on ikka väääga erinevad. Ja nii neid korraga näha oli päris põnev. Vahemeri oli rahulik, helesinine ja ilus nagu alati, kuid seevastu ookeanil olid lohesurfarid surfamas, lained möllamas nii, et tahagi tulles olime märjad ja liivased (Vahemerd ja ookeani eraldas kai, mida mööda saime minna kõige lõunapoolsemasse punkti). Ja ausalt kodus hiljem riideid vahetades oleks saanud sellest liivast isegi äkki väikese liivakasti teha :D

 

Atlandi ookean

Vahemeri

Paremal on Atlandi ookean ja vasakul Vahemeri

Enne Cadiz'i minekut käisime tapasid söömas! Mmmm, neid hakkan küll tagasi tulles igatsema. Aga Cadiz, ei olnud minu arvates midagi erilist. Ilus nagu kõik linnad siin, aga mitte midagi erilist mille pärast sinna tagasi minna.

Agata ahvistumas :D

Mõni teine päev kirjutan ka meie Lissaboni reisist :)

Aaa ja muidu kas te teadsite, et Gibraltar kuulub Suurbritanniale? Mina igastahes seda varem ei teadnud.

Vale, venga, hasta luego!!!